Kas tuled Suvelaagrisse? Jah Jah, olen mõned päevad Ei Vastanuid: 45

» Lähenege Jumalale, siis Tema läheneb teile!


Jaakobuse kiri 4:8

Ajalugu

Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus asutati 1846 aasta aprillis ja esimene jumalateenistus peeti 4.aprill 1846 aastal. Algselt kasutati Karula mõisas vana puumaja, hiljem ehitati Vissi kõrtsi juurde puukirik. 1875-1878 lammutati puukirik ja selle asemele ehitati kivikirik ning kõrvale koguduse maja ja kool. Nõukogude ajal oli kirikuhoones ladu ja majades tegutses kolhoosi lastekodu, mis kolis puumajast välja 2002 sügiseks. Kivimaja oli seisnud juba oma 10 aastat tühjana.
Noorte Liidu laagrite käigus kerkis esile terav vajadus oma laagrikeskuse järgi, mis lõpuks leiti Valga maakonnast Karula vallast. Karula Jumalaema Kaitsmise Kiriku kõrval on endine kiriku kooli hoone ja preestrimaja, mis kuuluvad EAÕK omandisse. Kokkuleppel EAÕK-ga oleme saanud antud hooned oma kasutusõigusse.
28.07 – 3.08. 2003 toimus Karulas esimene perelaager üle 45-e osavõtjaga. Karula oma kauni looduse, vaikse olemisega ja sõbralikkusega võitis kõikide laagriliste südamed andes lootust tulevikus näha üritustel rohkelt noori.

Olukord

Kohapeal on taastatud Jumalaema Kaitsmise kogudus, mis on väiksearvuline ja koosneb suuresti vanematest inimestest. Kogudus on hooldanud kiriku ja majade ümbrust (riisunud lehti, lõiganud muru, raiunud võsa). Laagrikeskust on plaanis jagada ka kohaliku kogudusega nende ürituste jaoks.
Hoonetekompleks, kuhu kuulub kirik, kivimaja ja puumaja, asub Karula vallas, Karula küla lähistel 16 km Valga kesklinnast Valga – Võru maantee ääres. Kolhoosiaja viimastel aastatel tehti kirikus remonditöid. Ehitati uus plekkkatus, vitraažid ja parkettpõrand, mis jäi lakkimata.
Kivimaja on kogu kompleksis kõige halvemas korras. Osad katusepalgid vajavad väljavahetamist ja kogu teine korrus tuleb praktiliselt uuesti ehitada. Esimese korruse ruumid on paremini säilinud, kuid vajavad remonti. Majas on kanalisatsioon ja WC, mis pole väga ammu kasutatud ning vajab täielikku uuendamist.
Puumaja on keskmiselt heas korras. Laagrikeskuse tarvis on vaja väljaehitada kõik “märja ruumid” ja köök. Samuti teostada tubades sanitaarremonti. Kuna laagrikeskuse jaoks on vaja võimalikult palju väiksemaid magamistubasid laagriliste majutamiseks, siis on vaja juurde ehitada mõned seinad ja teises kohas sinu maha võtta.
Teatud osa remonditöid (vihmaveerennid ja -torud, akende klaasimine, osade sarikate väljavahetamine jne.) on vaja teostada, et säilitada hoonetekompleksi lagunemast.

Tulevikuplaanid.

Eesti Õigeusu Noorte Liidu missiooniks on tugevdada Eesti Apostlik - Õigeusu Kirikut, koondada noori kogudustes, innustada noori õppima ja kaitsta noori kahjulike mõjude eest nagu on märgitud EÕNLi põhikirjas.
Tänapäeval on noorte seas palju probleeme, mille lahendamisel saab Kirik kaasa aidata. Alkoholism ja narkootikumid, mis võivad viia ka kuritegevuseni on ühed ühiskonna suuremad murelapsed, mis hävitavad inimese õnne, tervise ja lõpuks ka elu. Tagant järgi probleeme lahendada on väga raske, kui mitte juba hilja ja selle tõttu üritatakse neid ennetada. Seda ennetamise osa, täidab ka EÕNL oma tegevuse kaudu, pakkudes lastele ja noortele elu Jumala armastuses ja üksmeeles.
EÕNLi Põhikirjas on ühingu eesmärgiks: tugevdada noorte sidemeid kogudustega, ühendada EAÕK noori kogudustes, organiseerida kirikunoorte üritusi ning usuõpetusliku (katehheetilist) koolitust lastele ja noortele, arendada koostööd teiste õigeusu kirikute noorteorganisatsioonidega ja vahendada teavet.
Neid ülesandeid hakkab otseselt ja kaudselt täitama ka Karula keskus olles oma ideaalne koht laagrite ja koolituste jaoks. Esimene laager on juba seal peetud. Tulevikus loodame Karulas korraldada nii laste- ja noortelaagreid, koolitusseminare, rahvusvahelisi noortekohtumisi. Samuti pakkuda puhkevõimalust peredele ja noortele.

Ümbruskond

Laagrikeskusest mõne kilomeetri kaugusele jääb Karula mõisakompleks, kus praegu toimib hotell. Karula iseseisva rüütlimõisa kujunemise esimesed andmed jäävad vene aja algusesse (18.saj.).
Karula rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve kaldal. Seal on ette valmistatud mitmed huvitavad matkateed ja õpperajad. Rahvuspargi põhjapoolsest otsast veidi lääne suunas on Karula Pikkjärv, mis õigustab oma nime - 3 km pikk ja vaevalt 0,2 km lai. RMK poolt hallataval 2 km pikkusel puhastatud kaldaribal on rajatud lõkkeplatsid. Karula paruni kunagine hobutee järve kaldal on praegu sobiv rada jalutuskäiguks. Karula Rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada.
Lähinaabruses Lüllemäel on 27 km suusaradasid, kelgumägi, laskumisnõlvad, suusasillad, rannavolle plats, kummikattega kergejõustikustaadion (4 rada)

Pildid Karula Laagri- ja Puhkekeskusest: